Monday, June 11, 2012

Veeilm


Tulcea linna sadam on värav Doonau deltasse. Pärast mõnetunnist kauplemist kohalike paadimeestega saame alustada reisi Gorgova kanalis. Sõit on küllaltki kulukas, kuna on nädalavahetus ja korralised 600-kohalised praamid ei sõida. See-eest põrkleme lainetes kiiresti edasi. Kiilaspäine päikeseprilles paadimees osutab sillas olevale paadile ja naerab: "A fost microbus! Si acum - barca." Ei tea, mismoodi täpselt, aga vana buss on digimoondunud paadiks. Üle meie peade lendavad V-kujulised pelikaniparved ning üksikud iibised. Varsti möödume kalda ääres asuvast bensiinijaamast, mis on loomulikult mõeldud mootorpaatidele ja ujumisvõime omandanud bussidele.
Meie tee viib Crisani. See on külake Doonau deltas, millel on ainult üks pikk tänav kahe kanali vahel. Tänaval jalutavad lehmad, kes muidugi ka oskavad ujuda, sest muidu nad ei pääse üle kanali karjamaale. Üldse on siin deltas keeruline hakkama saada neil, kes ei uju või ei lenda. Ja just seepärast mulle siin meeldib.
Koerad on Crisanis pisikesed ja punasekarvalised. Sealjuures on nad muidugi nii erinevad, kui üldse olla saab. Aga üks koer on suur ja must. Ja ta on pisut loll, sest ega pole lihtne olla nii suur ja nii must kõigi nende pisikeste punaste keskel. Päris eesleid pole siin üldse, sest mis nendega ikka peale hakata. Siin on nad sama kasutud kui autod.

No comments:

Post a Comment