Tagasi kooli

Koole on Draganesti ümbruses päris palju, sest lastest puudust ei tule. Mina töötan 8-klassilises pisikes Daneasa (Danjäsa) koolis. Seal on umbes 200 õpilast, kellest kõige väiksemad kannavad koolivormi. "Buuuna ziiiua!" ütlevad nad kooris, kui mõni välismaalane nende tundi külastama tuleb. Koolimajad on siin külades enamasti ahiküttega, nii ka Daneasas. Ahju taga on muuhulgas vemmal. Lastele isegi natuke meeldib, kui õpetaja sellega vastu lauda virutab.
Tahvel, mis kunagi oli musta värvi, on nüüd peaaegu valgeks kulunud. Ja pole ka mingi ime - töövihikuid või paljundusmaterjale lastel üldiselt pole, seega tuleb sageli harjutused tahvlilt maha vihikusse kirjutada.
Iga koolimaja ukse juures on silt "Loc pentru fumat" e. suitsetamiskoht. Lapsed loomulikult pläru kiskuda ei tohi, sest nad on liiga noored. Aga pedagoogid on täpselt piisavalt vanad ja vajavad vahetunni ajal väikest lõõgastust. Sest vahel juhtub, et mõni ulakas poiss paneb prantsuse keele tunnis hapupiimapaki klassivenna tooli peale. Ja sellele järgneb väiksemat sorti plahvatus. Igale lapsele on riigi poolt ette nähtud pakk piima ja sai. 
Veel on siin koolis vähemalt kolm palli ja kehalise tunnid toimuvad iga ilmaga koolitagusel muruplatsil.

Üldiselt on lapsed toredad ja viisakad ning õpivad hoolega. Matemaatika neile eriti ei meeldi, küll aga see, kui rumeenia keele õpetaja (kes on juhtumisi noor mees) neile tunni ajal kuulsa luuletaja teksti lauluna esitab.